Hermann Göringi Reichsmarschalli vormiriietuse üksikasjalik selgitus

Reichsmarschall, mille täistiitel onReichsmarschall des Großdeutschen Reiches(Suur-Saksamaa Reichi riigimarssal) oli II maailmasõja ajal spetsiaalselt Hermann Göringile antud sõjaväeline auaste. See oli ka Natsi-Saksamaa Wehrmachti juriidiliselt kõrgeim auaste. Armee, mereväe ja õhuväe feldmarssalitest kõrgem auaste oli vaid tseremoniaalne ametissenimetamine, mille eesmärk oli rõhutada Göringi positsiooni Adolf Hitleri määratud järglasena. Praktikas aga ei ületanud Reichsmarschalli volitused armee ja õhujõudude feldmarssalite oma.

Reichsmarschalli tiitel sai alguse Püha Rooma impeeriumist. Alates Otto I valitsusajast oli Reichsmarschall olnud keiserliku õukonna üks kõrgeimaid{1}}positsioone ja oli tihedalt seotud vürst{2}}kuurvürstidega. AastalKuldpull, määrati ametisse Saksimaa kuurvürstReichserzmarschall(Impeeriumi suurmarssal) ja tseremooniameister; ta kandis keiserlikku mõõka pidulikel puhkudel, mistõttu oli Saksimaa kuurvürsti ametlikul embleemil kaks ristatud punast mõõka, mis ilutsesid selle vapil.

Seal oli ka asetäitja koht, mida tuntiReichserbmarschall(Impeeriumi pärilik marssal), mis annetati eranditult Pappenheimi krahvile. Hiliskeskajal vastutasid need kaks ametikohta kogu keiserliku armee juhtimise eest. Kuid alates renessansiajast oli nende ülesandeks vaid tseremoniaalsete kohustuste täitmine kroonimiste ja muude kuninglike rituaalide ajal.

Saksi kuurvürsti ja Pappenheimi krahvi vapid

Preisimaa ja Saksa keisririigi perioodidel Reichsmarschalli auastet ei eksisteerinud.

Alates 1. septembrist 1939 kuni juulini 1940 oli Natsi-Saksamaa Wehrmachti kõrgeim auaste armee, mereväe ja õhujõudude feldmarssal. Selle auastme kandjad olid sõjaminister Werner von Blomberg, kes ülendati 20. aprillil 1936; Hermann Göring, lennuminister ja õhujõudude-ülem-juhataja, kes ülendati 4. veebruaril 1938; ja Erich Raeder,{10}}mereväe ülemjuhataja{11}}, kes ülendati 1. aprillil 1939.

Vasakult paremale: Blomberg, Göring ja Raeder

Pärast Prantsusmaa lahingut 19. juulil 1940 korraldas Hitler Reichi kantseleis suurejoonelise ametikõrgendustseremoonia, mille käigus tõstis 9 armeekindralit ja 3 õhuväekindralit feldmarssali auastmesse. Omalt poolt ülendati õhujõudude feldmarssal Hermann Göring vastloodud Reichsmarschalli auastmesse. See samm oli sümboolne, eesmärgiga rõhutada Göringi staatust teistest Wehrmachti marssalitest ja rahuldada tema iha autasude järele, kuigi see ei andnud talle täiendavaid volitusi.

Vasakult paremale: Erhard Milch, Hugo Sperrle, Hitler, Göring ja Albert Kesselring

Reichsmarschalli auaste

Varajased õlalauad ja kraed (august 1940 – märts 1941)

Varasematel õlalaudadel oleval sümboolikal oli 45-kraadise haakristi tipus laiali sirutatud tiibadega kotkas, mille tiivaotsad kaardusid allapoole. Haakristi tagaküljel olid ristatud marssalikikepid. Õlalaudadel olev kotkas oli üldiselt suhteliselt tasane. Alloleval pildil on Reichsmarschalli õlalaud ühest Göringi mantlist.

Varasematel õlalaudadel oli sümboolika teine ​​versioon: kotka tiivaotsad ei kõverdunud allapoole ja olid lühemad, kotka kuklasse oli lisatud viis kuldset kiirt ning ristatud marssalikiibid olid vormilt lamedamad.

Varased krae sakid olid rööpkülikukujulised{0}}, mille mustrid olid tikitud kuldse niidiga valgele flanellile. Paremal krae sakil (kandja vaatenurgast) oli Wehrmachtsadler (Wehrmachti kotka sümboolika), mis kujutas kokkuvolditud -tiibkotkast, kes seisab haakristipärja tipus. Vasakul krae sakil oli paar ristatud marssalikippi. Mõlemad kraelehed olid ääristatud kuldse nööriga ja tikitud nelja{5}poolse loorberipärjaga. Varaseid kraelappe kanti varajaste õlalaudade kõrval; kuid neid ühendati lühikese aja jooksul ka hilisema-mustri õlalaudadega.

Suurbritannia lahingu algfaasis 1940. aastal kandis Göring Reichsmarschalli auastme varajase mustriga õlalaudu ja kraelappe. Sel ajal oli ta veel riietatud sinist-halli õhuväekindrali vormiriietust pühendatud Reichsmarschalli vormi asemel. Varasemate õlalaudade ja krae sakkide stiilid on näha pildil.

Göring oli riietatud helehalli Reichsmarschalli vormiriietusse, mida kaunistasid varajased{0}}mustrilised õlalauad ja kraed.

Keiserliku marssali ametlik portree, kes kannab keiserliku marssali vormi, varase{0}}mustri õlalaudade ja kraega

Hilise-mustriga õlalauad ja kraed (märts 1941 – mai 1945)

Thehilise-mustriga õlalauadon Imperial Marssali õlalaudade kõige ikoonilisem ja sagedamini nähtud versioon, mida kanti järjekindlalt kuni II maailmasõja lõpuni mais 1945. Nende õlalaudade alusplaat on valge, õhuväekindralite haruvärvi, ja see on ümbritsetud kolme kullast niidiga. Igal õlalaual on kullatud metallist (hõbedast või vasest) kotkas, millel on laiutatud tiivad, mis paiknevad haakristi embleemi ümbritseva loorberipärja kohal, mille all on ristatud marssalikepid. Hilise-mustriga õlalaudade sümboolika on kolme-dimensioonilisem ja peenemalt viimistletud kui varase-mustriga.

Thehilise-mustriga krae sakidon rööpkülikukujulised-, tikitud kuldse niidiga brokaatkangale. Krae sakkide kujundused on peegelpildis-sümmeetrilised: keskel asetsevad ristatud marssalikiibid, mida ümbritseb loorberipärja, ja krae sakkide servad on kaunistatud keerutatud kuldnööriga.

Göring, kes oli riietatud keiserliku marssali vormiriietusse, kandis hilise{0}}mustriga õlalaudu ja kraelappe.

Tikitud õlalauad

Berliini õhujõudude muuseumis eksponeeritakse keiserliku marssali vormiriietust, mille õlalaua sümboolikale on tavaliselt nähtud kolmemõõtmelise metallversiooni asemel haruldane tikitud kujundus.

Field Service õlalauad

Väliteenistuse õlalauad on ümara otsamustriga - ja tumesinise sametise põhjaga. Need on tikitud kuldse niidiga hilise - mustriga ja ääristatud keeratud kuldnööriga. Nendel õlalaudadel puuduvad vastavad krae sakid. Esmakordselt 1944. aasta lõpus tutvustati neid peamiselt sinise - halli välivormiga. Just hallis välivormis ja välimütsis Göring alistus 1945. aastal USA sõjaväele.

Göring kandis sinist{0}}halli välivormi just sel päeval, kui ta 1945. aastal USA sõjaväele alistus.

Keiserliku marssali teenistuskleit

Teenindustuunika

Teenindustuunika kujundati õhuväe kindralite teenistustuunika mustri järgi (Kleineri kivi). See oli sõjaväe vormiriietus tööväliseks-kandmiseks. Imperial Marssali teenistustuunika oli helehalli või valgena (suvekandmiseks), millel oli kaherealine-kujundus ja kolm kuldset nööpi igal real. See kasutas sälguga revääri stiili, mille revääride all on näha valge vooder. Tuunika oli varustatud kahe varjatud puusataskuga, millel olid taskuklapid, kuid ilma nööpideta. Mansetid kujundati prantsuse mansetidena.

Lennu tuunika

Imperial Marssali lennutuunika kujundati õhuväe ohvitseride lennutuunika mustri järgi (Fliegerbluse). Algselt lennukimeeskonna personalile mõeldud lennutuunikast sai hiljem oma mugavuse ja praktilisuse tõttu õhujõudude standardvorm ning seda eelistasid ka teiste teenindusharude töötajad. See oli helehalli või valge (suvekandmiseks), millel oli nelja nööbiga kinnitatud varjatud plekk. Kaelus oli kabriolett sälguga reväär, mida sai igapäevasel kasutamisel kanda lahti või suletuna. Tuunikal oli kaks peidetud taskuklappidega puusataskut.

Helehall lennutuunika

Valge lennu tuunika

Suvine särk

Kuuma suveilma või teatud mitteametlike sündmuste puhul kandis Göring valget suvesärki. Särgil oli kuue nööbiga plekk ja kaks volditud rinnataskut; paremat rinnataskut kaunistas kullast{1}}tiitud õhuväe kotka embleem. See suvine särk oli ühendatud Imperial Marshali õlalaudadega, millega ei kaasnenud ühtegi kraelehte. Riietuse alumises osas kandis Göring helehalli pükse ja valgeid seemisnahast kingi. Samuti kinnitaks ta särgi kraenööbi külge Raudristi Rüütliristi.

Sõjaväeline mantel

Göringile kuulus mitu helehalli sõjaväemantlit, mida kanda koos oma keiserliku marssali vormiriietusega. Need mantlid olid üksteisega väga sarnased, erinedes vaid väikeste detailide poolest. Kõigil neil oli kaherealine-disain, viie kuni kuue nupuga rea ​​kohta ja prantsuse mansetid. Igal mantlil oli kaks varjatud klappidega puusataskut, mõnel aga ka täiendavad küljetaskud. Lühike vöörihm tagaosas, mis aitab talje kokku tõmmata; see oli kinnitatud kahe kullatud nööbiga vöökohale ja vöökoha keskkoha all oli lõhik. Krae servad olid kaunistatud kuldse toruga, samas kui plekk, kätiste ülemised servad ja taskuklapi servad olid kõik kaunistatud valge toruga. Suurmantlitel kanti keiserliku marssali õlalaudu ja kraelappe.

Mantel

Peale selle, et Göringi mantel oli helehall, oli see identne õhuväe ohvitseride omaga. Sellel rinnal oli metallist sulgurkett, mis oli suurte nööpidega kinnitatud mantli mõlemale küljele. Mantli vasakul varrukal oli tikitud kullast-embleem, millel oli kujutatud haakristi otsas sirutatud tiibadega kotkast ja haakristi taga ristatud marssalikikepid.

Vasaku varruka sümboolika

Helehall kaherealine{0}}teenindustuunika

Helehall kaherealine{0}}teenindustuunika (Litewka) kujundati Esimese maailmasõja aegse vanaaegse teenindustuunika mustri järgi. Hiljem asendati seda tüüpi tuunika uue teenindustuunikaga (Kleineri kivi) 1915. aastal. Just seda helehalli kaherealise{1}}teenindustuunikat kandis Göring vangistuse ja Nürnbergi kohtuprotsessi ajal. Sarnases stiilis I maailmasõja vanaaegse teenindustuunikaga, oli sellel kaherealine disain ja kuus nuppu rea kohta. Kaelarihma sai kanda nii kinniselt kui lahtiselt sälgulise reväärina. See oli kohandatud prantsuse mansettidega ning krae, plekk, kätiste ülemised servad ja taskuklapi servad olid kõik kaunistatud valge toruga.

Põlluvorm

1945. aasta märtsis, vaid mõni nädal enne Saksamaa lüüasaamist, disainis Göring endale uue välivormi. Relvastusminister Albert Speer märkis kord, et 20. aprillil 1945, kui Göring tegi oma viimase visiidi Führerbunkerisse, nägi ta Göringit esimest korda kandmas seda välivormi{4}}kolm päeva enne Hitleri enesetappu.

Vormiriietus oli sini{0}}hall ja üherealine-, plokk oli kinnitatud viie mattisinise-halli nööbiga. Sellel oli kaks rinnataskut ja kaks puusataskut, rinnatasku klapid olid kinnitatud nööpidega. Õlalauad olid tikitud lihtsustatud versioon; krael ei olnud krae sakke ja krae servad olid kaunistatud kuldse torustikuga. Sellel välivormil ei olnud paremal rinnal õhuväe kotka embleemi ja see oli ühendatud siniste{6}}hallide ratsapükstega. Just seda välivormi kandis Göring, kui ta USA sõjaväele alla andis.

Keiserliku marssali sõjamüts

Peaked Cap

Imperial Marshali tipukübarast on kokku kaks versiooni: ametlik tippkübar ja mitteametlik tipukübar.

Ametliku tipuga mütsi kroon on valmistatud helehallist kangast ja mütsipael on valmistatud helehallist sametist. Piik on valmistatud mustast vulkaniseeritud kiust, mille servas on mustad õmblused, piigi alumine külg on aga kahvaturoheline.

Tippkattega korgid valmistas Robert Lubstein Berliinist. Kõik embleemid neil olid käsitsi-tiitud kuldse niidiga. Korgikrooni serv oli kaunistatud kuldse torustikuga ja esiosa kaunistas õhuväe kotka embleem. Algselt tikiti embleem helehallile kangast alusele, enne kui õmmeldi korgile; hiljem tikiti see otse korgile endale. Selle õhuväe kotka embleemi suurus oli pisut suurem kui tavaliste õhuväeohvitseride tavalistel tippudel.

Korgiriba ülemine ja alumine serv on kaunistatud kuldse toruga. Kübarapaela keskel on kontsentriline ringikujuline musta, valge ja punase värviga mütsi sümboolika, mida ümbritseb kaheteistkümnest lehest ja neljast viljast koosnev loorberipärg. Mõlemal pool loorberipärja on stiliseeritud tiivad, millest igaüks koosneb kahest reast ja neljast sulgede sambast.

Ülejäänud mütsipaela alad on tikitud loorberilehtede ja puuviljade motiividega, kokku 30 loorberilehte. Kuldse nööriga mütsi lõuarihm on kinnitatud mütsipaela vasakule ja paremale küljele kahe kiviklibu{2}}tekstuuriga nupuga.

Mitteametlik maksimumkork on ametliku piirangu lihtsustatud versioon. Sellel on sama põhidisain kui ametlikul tipuga mütsil, ainsaks erinevuseks on loorberilehe ja puuviljatikandi puudumine, mis ümbritseb mütsiriba.

Field Cap

Göringi põllukübar konstrueeriti M43 põllukübara versiooni põhjal. See oli sinist-halli värvi, kuldse-tindiga õhujõudude kotka embleemiga esiküljel ja kuldse toruga äärisega krooni ümber.

Göringil oli ka eksklusiivselt Imperial Marssali jaoks mõeldud spetsiaalne välimüts, mille mütsi kõrvaklappidele oli lisatud kullast loorberilehtedest tikandid.

Reichi marssali teatepulk

Adolf Hitler kinkis Göringile Reichi marssalikikepi 14. augustil 1940. Kepi vars oli valmistatud valgest elevandiluust. Wehrmachti kotka embleem valmistati kullast, raudrist ja sirge rist aga hõbedast ja kaetud musta emailiga. Kork ja lõpp mõlemas otsas olid kullast; pealdise alusplaat oli plaatina ja kiri kuldne. Vastavalt pealdisele ja alla lisati teemant-naastrehviga dekoratiivne sõrmus, mille kogu taktikepi sisse oli põimitud enam kui 600 teemanti.

Göringil oli ka Reichi marssalikappminiatuurne versioon. Selle tippu ehtis tammetõru, mille all olid õhuväe kotkaembleemi, Wehrmachti kotkaembleemi ja Raudristi motiivid. Võlliga ühendavale kiriribale oli graveeritud Göringi nimi. Vars oli valmistatud valgest elevandiluust. Miniatuurse taktikepi külge oli kinnitatud must, valge ja punane kolmevärviline nöör, mille ühes otsas oli tutt.